Andres Maimik

Ohh. Ohkan rõõmsalt. Andres on minu suur eeskuju ja iidol. Suurepärane inimene kogu oma geniaalsuses, triviaalsuses(:)), armsuses ja headuses. Sellest ajast, kui temast sai - minu jaoks siiani uskumatu, meeletu õnne läbi - mu filmi juhendaja, olen ma muutunud üha suuremaks Maimiku- ja kõigi tema tööde fänniks. Ja lisaks tema suurepärastele filmidele on ta ise ka lihtsalt kirjeldamatult tore, lahke, naljakas, sõbralik ja ületamatult tark inimene. Ei ole teist sellist inimest kui Andres. Isegi ülivõrretest jääb väheks, andmaks edasi tema olemust, tema kordumatut isiksust. Aamen ja kümme allahit Andrese auks... Ja üks suur-suur-suuur kalli ka (oh kuidas ma tahaks teda vahest kallistada :$). Sest tema on meie - depressionistide - päike, kes muudab päeva rõõmsamaks iga kord kui temaga kohtume. Mis me küll Andreseta peale hakkaks? :) Mul ei olegi sõnu, et öelda välja kõik, mis temast arvan, et kirjeldada tema olemust, seda kondoomipuhujatele hirmu nahka toovat suurt aurat... Mis muud ma saakski öelda. Ta on Andres Maimik, tark juht ja õpetaja, depressionistide eelkäija, muhe ja naljakas tüüp, kes tunneb ennast vahest põhjendamatult vanana ja on enamuse ajast väga lahe ja lihtne inimene... Liiga hea et olla tõsi? Vaevalt küll!!! Pigem... Andres oma lihvimata täiuses, armas-armas inimene, sümpaatselt tagasihoidliku naeratusega :) See on muidugi mu isiklik arvamus...