Wednesday, June 14, 2006

ei saa, ei oska. trouve pas.

selle suve algus ei luband palju head
värisesid lehed ja veritsesid read
sügisel lähen, lähen ära siit taas

mu pea on segi löödud
ja unistused poodud
kuid hing on veel sees
ja elu sitaks ees
(Psychoterror)


Oooh Prantsusmaa/France! je commence d'en avoir assez moi aussi. No, no, actually it's not about the country, it's about me. Logique. Even if there are things to do and free concerts and little afterpartys and beforepartys and interesting people and..., the most interesting seems to be still somwhere else (escape instead of confront-problem?)... Where? In my head most often. Of course.

But I don't want to start blaming the stupid french chauvinism and byrocracy again. Their systems are "special", no doubt. But isn't it my own little problem?? (See on ju minu enda probleem kui ma ei suuda tempoga kaasas käia ja olen väike ja vaikne ninanokkija, kes ei saa hakkama.) It's so easy to blame the others...
Nii lihtne on öelda, et näe ei suuda, ei saa, ei oska. Ja ei oskagi. Ei tea kuidas läbi lüüa ja ennast kaela määrida. Raskem osa on hoopis sellest lollist häbelikkusest/tagasihoidlikkusest/laiskusest (ja kurat teab mis kõik veel) lahti ja üle saada, jalga trampida ja nõuda. Exiger! Sest kõik mis ma teha oskan on olla tubli seinaäärne, ilusti küsida ja negatiivse vastuse korral "ah? noh, olgu.." ("ah bon? bon bah d'accord..") kosta. HALE!!! Pitoyable! Pathetic! Ja siis veel vinguda. All I know is wining. Ja ooh kuidas veel. It's the best thing I can do (as you could notice here). Oh oh poor me, vaene mina. Everything's a mess and I don't know what to do. Boo-hoo-hoo! Laske ma nutan. Laske maha parem.

Enam ei ole kedagi appi jooksmas ja kätt hoidmas. You're on your own now kid. Lohutan ennast kuidas saan ("oh well"; "tant pis pour eux"; "pohhui, anarhia värk?"...). Samal ajal kui lootus endale vaikselt mulda peale viskab. Varsti läheb vist kolimiseks. Moving = moving on? Because the crazy lady from a Noir Désir song told me today:

si vous trouvez plus rien, cherchez autre chose

7 comments:

Maiu said...

istun internetis timisoaras rumeenias. otsime rongiaegu ja hosteli budapestis. liiga haige. meid hoiatati mustlaste eest, kolm tydrukut yksi on ohtlik. siiski oleme sunnitud grupi poolitama. kui tagasi j6uan siis r22gime. arvad sa t6esti seda mida kirjutad? kui sa juba midagi otsustanud oled, kui midagi selgunud on, kirjuta mulle...
ma kyll alustasin kirjaga, aga on liiga palav neis rongides.
igaljuhul loodan veel.
ma ei tea
kalli

Maiu said...

kirja panen posti homme. ma tean, et olen tigude tigu. aga ma enne ei satu postkontori l2hedusse. ja mul pole enam marke.
puhh. kirjutasin pika kirja koju. r22kisin oma pr keele eksamil sinust. olen superv2sinud, j2in koosolekul pea aegu magama. mu voodi on mu parim s6ber. sina joo s6ber joo, meil on fete de la musique alles n2dalavahetusel. belgia on praktilise meelega. hea seegi. sest t2na ma ei suudaks.
ja flo joon on super.

Maiu said...

pole ma kuhugi kadunud.
t2na panen l6ppude l6puks kirja teele. kui loed, siis tead, miks varem ei saanud.
kiire/kiire
aga saadan sulle nimekirja jne courrielina.
musi

Maiu said...

armastusest on asi kaugel. pigem on tegemist m2luaukudega. aga loe ise. eniveis, kurb on kah ja selllest on ka kirjas, mis nyyd juba postis on ammu. eilsest st. siis teen vanematele kaarti ja vaatan jalkat ja magan, sest mul on stress. oh, ma ju ei tea. homme yritan asjalikusk hakata, tundub et tegemist on j2rjekordse madalseisuga. homme saan siin avega kokku. ja kolmap2eval on koolil6pupidu lastele siin.
ja beka, kui sa seda loed, siis yritan su kirjale ka vastata. ja omateada pole ma s6numit saatnud, mis nr.ilt see oli?
oeh, ma ei tea. asi on k2est 2ra ja ma olen ylet88tanud.
mind is strong, but the body weak. juis desole.

Maiu said...

haige, t2na ytles yles meie dush. seda, kas vanni kasutada saab, me veel ei tea... p6nev, kas pole... millal saab ennast j2rgmine kord pesta?
teeks mustusestreigi, ilmad l2ksid ka soojaks.
t2na on reede.

Maiu said...

mu kiri sai vastuse. ajab nutma nagu sigur rosi laiv. ni ma ei tea, kui kaua v6ib. tundub et elu on emotsionaalset sitta t2is. we are all emokids?!
igaljuhul, valin vabaduse.
ei msn'le.
ei tundidele arvuti taga.
mitte kunagi enam ei taha ma seda poolikut elu, mis teise, selle 6ige kah poolikuks teeb.
oeh, r22gime sellest kunagi kui raha saan telefonikaardi jaoks.
niikauaks, kallistan ja ootan uudist

Maiu said...

je pense que c'est le moment pour toi aussi de ecrire qqchose dans ton blog. see ei informeeri enam kedagi ja see on juba seitsmes kommentaar!!!!
selle pooliku elu unistajaga hakkavad asjad paremuse suunas liikuma. st t6mbame alla topeltjoone. ever felt like you have nothing to lose? and even if there were, i would not give a damn.
oeh, nyyd t88tan ma yksi, teised pakivad asju. imelik.
aga ma tahaks uudist... oled sa mu kirja saanud? ja millal mina kirja saan?
j'attends